Terve elu terves majas
INTERJÖÖR | 15.05.2009Ökoehitus on saanud teatavaks moevooluks. Ent selleks, et maja saaks olla tervisesõbralik, peab teda planeerima õigetest materjalidest. Kuidas teada saada, kas materjalid, millest maja ehitatakse või millega maja renoveeritakse, on tervisele ohutud? Küsida müügimehelt? Või nõuda sertifikaati, milles materjali ohutust kinnitab mõni Euroopa sõltumatutest instituutidest? Ilmselgelt on arukam see viimane variant. Tartus asuv firma Tervemaja OÜ on seadnud oma põhitegevuseks ehitusbioloogiliselt kontrollitud ehk inimese tervisele ohutute üldehitusmaterjalide pakkumise Eestis.
“Tervist osta ei ole võimalik, küll on aga võimalus looduslikke materjale kasutades terviseprobleeme ennetada. Toitu
ostes jälgime E-lisandite osakaalu. Riideid ostes eelistame puuvilla sünteetilisele, sest puuvill on mõnusam nahale ja nagu looduslikule materjalile omane, ta “hingab”.
Elu- ja tööruumid kuuluvad samuti inimese igapäevasesse elukeskkonda. Pakume turvalisi ehitusmaterjale, mis aitavad igapäevast keskkonda muuta tervislikumaks ja ökoloogilisemaks,” selgitab Tervemaja müüja ja nõustaja Peeter Lossmann. “Tihti pööratakse rohkem tähelepanu materjalide – ja ka ehitiste – tehnilistele andmetele, aga mitte nende terviseohutusele. See tähendab, et väga suurel määral mõjutavad ehituskonstruktsioonis kasutatud materjalid sisekliima reostust nii füüsikaliselt, keemiliselt kui ka bioloogiliselt.
Tuleks eristada toote deklaratsioone ja toote sertifikaate. Esimene tähendab tootjapoolset infot toote kohta, teise väljastab sõltumatu teadusorganisatsioon. Enamus tootjaid on nõus toodete koostist deklareerima, aga ei anna nõusolekut laboratoorseks kontrolliks. Tänapäeva ökomaterjalide kasutamise võimalused on piiramatud. Tervemaja OÜ poolt pakutavad tooted on kasutatavad elumajast kuni erinõuetega ehitisteni. Kõik kaubamärgid on Lääne-Euroopa erinevate instituutide tunnustuse võitnud tänu looduslikele toorainetele ja erinevate materjalide kasutamis-võimalustele.” Peeter Lossmanni sõnul tuleks oluliselt muuta ehitusse suhtumist: välis- ja siseilme visuaalsest kenadusest, mis on alati subjektiivne, tuleks enam hinnata objektiivselt mõõdetavat terviseohutust.
Puhas õhk on hädavajalik
Eesti ehituskultuur on paraku vahetevahel veel lapsekingades. Kuidas muidu seletada arenenumate maade spetsialistide jaoks üsna võimatut olukorda, et hiljuti valminud majja on sisse hiilinud hallitus?! Kas tõesti sellega, et ehitajad ei teadnud, kui maja välispiirde ehitamisel teatud nõuetega ei arvestata, on koguneval niiskusel oht hallituseks muutuda?
Nii näiteks tasub kipsplaadi puhul vaagida, kas kasutada kipskartongplaate või kipskiudplaate. Esimesel on kips ümbritsetud paberiga ning niiskema õhuga ruumis muutub paber niiskeks ja võib hallitama hakata. Teisel juhul on paberikiud kipsi sees ning niiskuda ja hallitama hakata ta seal ei saa. Sellest, milliseid terviseriske ebatervislikult ehitatud maja kaasa toob, võiks kirjutada – ja Euroopas on ka kirjutatud – mitte üksnes artikleid vaid lausa mahukaid raamatuid. Elukeskkonnast sõltuvad otseselt immuunsüsteemi probleemid, näiteks allergiad ja hingamiselundite probleemid, näiteks astma.
Ohtusid kätkeb endas ka loomulik ventilatsioon. Sel aastal Saksamaal peetud esimesel rahvusvahelisel tervisliku ehituse konverentsil esitlesid uurijad oma töö tulemusi, millest nähtus, et loomuliku ventilatsiooniga magamistuba tuleks öösel kolme-nelja paiku täiendavalt õhutada – selleks ajaks on magajad kriitilise osa hapnikku ära kasutanud ning vajaksid lisa. Hapnikuvaesest õhust on aga osaliselt tingitud näiteks uneapnoe, mis omakorda on aluseks paljude erinevate tervise- ja psüühikamurede tekkele.
Õhutamise vajadusest tasuks mõelda ka koolide ja lasteaedade puhul. Kui kohalik omavalitsus tahab kiiresti plusspunkte teenida, vahetab ta sageli lasteasutuse aknad. Uued ja õhukindlamad aknad näevad kenad välja, kuid klassis olevat hapnikuhulka ei kontrollita. Mõnda aega hiljem aga hakatakse rääkima, et tänapäevased lapsed on püsimatud, hüperaktiivsed ja tähelepanuhäiretega…
Lapsed ja värvid-lakid
Kui laste tervisest veel rääkida, siis näiteks mänguasjadele on Euroopa Liidus väga ranged nõuded – millist lakki või värvi nende juures kasutada tohib, on täpselt reglementeeritud. Statistika kohaselt kõrvaldatakse Euroopa Liidus müügist keskmiselt üle ühe mänguasja päevas. Millegipärast ei suhtuta aga kaugeltki mitte sama rangelt majade ja korterite ehitamises ja viimistluses kasutatavatesse materjalidesse, ometi on eriti väikesed lapsed tihti näoga põrandale või seinale väga lähedal. Eesti keskkonnakaitsjad räägivad sageli vaid väliskeskkonnahoiust, mida kaitstakse inimese eest. Oluliselt rohkem tuleks rääkida aga ka sisekeskkonnast, mida kaitstakse inimese jaoks. Mistahes ehitus- või viimistlusmaterjale hankides tasub küsida müüjalt sertifikaati, et tegu on kontrollitud ja tervisele ohutu tootega. Kvaliteettoode vastab kõigile seadusega ettenähtud nõuetele ja toodete müüa on kohustatud vastavaid dokumente ka esitama. Eriti kindlalt tasub seda teha aga juhul, kui valmivas või renoveeritavas korteris või majas hakkab elama ka lapsi.
TERVEMAJA OÜ
Tervemaja OÜ
tervemaja@tervemaja.eeTähe 135A 50107 Tartu, Eesti
Tallinna esindus
tallinn@tervemaja.eeKadaka tee 2, Tallinn
+372 6002 550
+372 5193 8197
Tartu esindus
tervemaja@tervemaja.eeTähe 135A, Tartu
+372 7405 509
+372 5650 9709
Kasutame küpsiseid, et pakkuda teile parimat kogemust meie veebisaidil. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.