Soojustamistööd algavad õhupidavuse planeerimisest ehk konspetsioonist
Olukorras, kus tarbijad otsivad säästmise viise, on üheks võimalikuks kokkuhoiu kohaks majade, hoonete, korterite ülalpidamiskulud. Arvestades Eesti heitlikke ilmastiku tingimusi on omanikud valmis järjest enam investeerima ehitise töö ja materjali kvaliteeti. Üheks aktuaalsemaks teemaks on siinkohal hoonete soojustamine. Hea ehitustava kohaselt on võimalik soojustamise tulemusena vähendada oluliselt küttekulusid. Samas on see valdkond, mille teostamisel tehakse ka kõige rohkem vigu ja praaki. Kõige lihtsam lahendus on soojusisolatsioonimaterjali asetamine hoonekarbi välisperimeetrile, mis tundub esialgu kiire ja kerge töö. Teostatud tööde nõuetekohaseks täimiseks on Eestis väljatöötatud erinevad hea ehitustavale vastavad juhendmaterjalid.punkt.1. Hoone välispiire peab olema pikaajaliselt õhkupidav ja piisavalt soojustatud.
punkt.6. Hoone välispiirde keskmine õhulekkearv ei tohi ületada üht kuupmeetrit tunnis välispiirde ruutmeetri kohta [m³/(h·m²)]. Niiskuskonvektsiooni riski vältimiseks tuleb tarindi kriitilised sõlmed (näiteks seina ja vundamendi ning põranda ühendus, seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviik) lahendada võimalikult õhkupidavatena.
Sõlmlahenduste projekteerimine ja õhupidavuse kontseptsioon
Konstruktsioon võib olla projekteeritud niiskustehniliselt toimivaks, aga määravaks saavad pisidetailid ehk erinevate sõlmlahenduste projekteerimine. Õhupidavuse projekteerimine on samaväärselt keerukas, kui mis tahes detailne ehitusprojekt ja sellepärast on oluline algatada algstaadiumis õhupidavuse kontseptsioon.
Õhupidavuse teostamine saab olema kulukas ja väga keeruline, kui puudub õhupidavuse kontseptsioon. Õhupidavuse kontseptsiooni peab algatama uute hoonete puhul arhitektuurilise projekteerimise käigus ja renoveeritavate hoonete puhul enne rekonstrueerimisprojekti projekteerimist. See on eriti oluline õhupidavuse seisukohast, sest enne projekteerimist on vaja välja selgitada õhutõkkekihtide ja tuuletõkkekihtide asetsused. Kui tuuletõkkekiht on reeglina soojustusmaterjali välispinnal, siis olenevalt välispiirde (arhitektuurilisest) keerukusest võib õhutõkkekiht soojustusmaterjali sisepinnas varieeruda.
Pideva joone meetod.
Ajas kestvad materjalid ja lahendused.
Algstaadiumisse kuulub ka õhupidavus toodete ja lahenduste valik, mis oleksid ajas kestvad ja võimalikult lihtsad. Moll Bauökologische Produkte GmbH on kaubamärgi all pro clima® juba aastakümneid tootnud ainult õhupidavustooteid ja arendab ajas kestvaid sõlmlahendusi. Esimene omataoline süsteemisertifikaat koos sõlmlahendustega väljastati juba 2005.aastal, milles olevad sõlmlahendused kinnitati Iirimaa standardiks. Süsteemisertifikaadid lihtsustavad arhitekti ja projekteerimistöid, kui on lahendused ka keerukamatele sõlmlahendustele ja teadusasutuste poolt kinnitatud ajas kestvus. Kaubamärk pro clima® on maailmas ja Eestis tunnustatud õhupidavuse spetsialist, kelle tootekataloog on kõige kvaliteetsema ja laiema valikuga.
Vananemiskindluse standardid:
– õhutõkkekihi materjal peab vastama standardile EN 1296 / EN 1931. CE-märgis vastavalt EN 13984.
– tuuletõkkekihi materjal peab vastama standardile EN 1297 / EN 1296 / EN 1928 / EN 13859-2 (A). CE-märgis vastavalt EN 13859-2.
– katuse aluskatte materjal peab vastama standardile EN 1297 / EN 1296 / EN 1928 / EN 13859-1 (A). CE-märgis vastavalt EN 13859-1.
Õhutõkkekihis ja tuuletõkkekihis kasutatavate ehitusteipide ja ka muude tihendusmaterjalide eeldatav eluiga peab olema vähemalt 50 aastat või enam, sest projekteeritavate hoonete eeldatav eluiga peab olema vähemalt 50 aastat. Toote toimivust on võimalik tõendada, kas süsteemisertifikaadi või mõne muu sertifikaadiga ja lisaks sertifikaadile peab olema tootel ka eesti keelne kasutusjuhend.
Ajas kestvad auru- ja õhutõkkeid, mida kasutatakse õhutõkkekihina peavad olema õhkupidavad vastavalt standardile EN 12114. Projekteerimise ja detailse tööprojekti järgi ehitatakse õhu- ja tuulekindel hoone, kui tööde teostamise järjekord ja vastutavad isikud on teada.
Detailne tööprojekt peab sisaldama õhupidavus tööde järjekorda ja vastutavaid spetsialiste. Kuna ehitusobjektil on väga palju erinevaid ehitajaid ja isikuid erinevate tööjuhenditega, kes peavad olema teadlikud:
- õhu- ja tuuletõkkekihi vastutavast isikust
- õhu- ja tuuletõkkekihi paigaldamistööde ja teostamistööde järjekorrast
- õhu- ja tuuletõkkekihi eritööde vastutavatest teostajatest
- õhu- ja tuuletõkkekihi turvalisest käitlemisest. Igasugune kihi vigastamine ja planeerimata läbimine peab olema fikseeritud koos parandustööde teostaja ja teostamisega
Kontseptsioon on vajalik
Saksamaa 1989.a. teadusuuringus tõestati, et õhuleke aurutõkkes vähendab soojusläbivust ca 4,3 korda ja niiskuskoormus tõuseb ca 800 korda. See tähendab, et välispiirde õhulekked on ehituskonstruktsioonis soojus- ja niiskustehniliselt üliohtlikud. Soojustamise lihtsuse kuvandi loomine on rikkunud ehituse head tava ja mille taastamine on keerukas ja pikaajaline protsess.
Igasuguste soojustamistööde eeltingimuseks on ajas kestev õhupidavus ja tuulepidavus, kui vajate abi võtke meiega ühendust: tervemaja@tervemaja.ee . Lihtne abivahend: planeerimine, projekteerimine koos seletuskirjaga, teostus, järelvalve (kontroll).
TERVEMAJA OÜ
Tervemaja OÜ
tervemaja@tervemaja.eeTähe 135A 50107 Tartu, Eesti
Tallinna esindus
tallinn@tervemaja.eeKadaka tee 2, Tallinn
+372 6002 550
+372 5193 8197
Tartu esindus
tervemaja@tervemaja.eeTähe 135A, Tartu
+372 7405 509
+372 5650 9709
Kasutame küpsiseid, et pakkuda teile parimat kogemust meie veebisaidil. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.