Puitmaja hoiab sooja ja säästab tervist
Äripäev Ehitus | aprill 2009Kui puitmaja puidu ja puidust soojustuse sooja juhtivustegur on 3–13 cm²/h, siis mineraalvilladega soojustatud majal on see näitaja kuni kümme korda viletsam – 46 cm²/h. Palkmaja peetakse väga heaks ja looduslikuks ning kiidetakse kõvasti. Kas aga saab puitkarkassmaja nimetada puitmajaks?
Paraku rikuvad viimasel ajal puitmajade head mainet ehitamisel tehtud valed ja lahendused.
Moodsad tehnoloogiad võimaldavad puidust ehitusmaterjale kasutada eri otstarbeks, ka soojustamiseks.
Puit ja puidust ehitusmaterjalid peavad omama FSC (Forest Stewardship Council) ja ehitusbioloogilist sertifikaati. FSC kinnitab keskkonna sõbralikku raiet, sellega aitame loodust säästa! Ehitusbioloogiline sertifikaat kinnitab toote inimesesõbralikkust nii ehitaja kui ka hilisema elaniku jaoks.
Töötlemata puitu ei ole vaja kontrollida, kuid ümbertöödeldud puittootel peab olema kinnitus, et see on ohutu inimese tervisele. Puittooteid töödeldakse keemiliste ainetega, millest üks ja kõige ohtlikum on formaldehüüd. Soojapidavuselt on puidukiust isolatsioonimaterjalid konkurentsivõimelised tuntud mineraalvilladega. Peale soojapidavuse on olulised materjali soojamahtuvus ja temperatuurijuhtivustegur.
Soojamahtuvus iseloomustab stabiilse sisetemperatuuri ja sisevooderdise pinna temperatuuri hoidmist. Madala soojamahtuvusega materjalide pinnatemperatuur on tunduvalt madalam kui sisemine õhutemperatuur. Talvel pärast akna avamist normaalse õhutemperatuuri taastamiseks ei ole vajalik ainult küte, vaid ka seinamaterjalidesse salvestatud soojus. Kui konstruktsiooni soojamahtuvus on madal, jääb põhikoormus ainult kütte süsteemile. Madala soojamahtuvusega materjalide madala pinna temperatuuri pärast tekib ka hallitus sisevoodri pinnale, sest jahedale pinnale ladestunud niiskus ei ole suuteline aurustuma.
Temperatuurijuhtivus tegur näitab temperatuuri liikumise kiirust materjalis. See tegur näitab isolatsioonimaterjali tegelikku väärtust. Kui puidul on vastav tegur 3 cm²/h ja puidust soojustusmaterjalil 13 cm²/h, siis mineraalvilladel on see alates 46 cm²/h.
Võrreldes soojamahtuvuse ja temperatuurijuhtivustegureid puidust soojustusmaterjali ja mineraalvillade vahel, siis soojamahtuvuse erinevused algavad kahest korrast ja temperatuurijuhtivusteguri erinevused kolmest ja poolest korrast esimese kasuks. Need erinevused näitavad ka puitkiudsoojustuse parimat vastupanu välistemperatuuri kõikumistele.
Siseruumide optimaalseim õhuniiskus on 40–60%. Sellist stabiilsust tagada on probleem ka spetsialistidele. Selleks on vaja konstruktsiooni, mis suudaks salvestada niiskust ja seda võimalusel tagastada. Puitkiudsoojustus suudab mahukaalust kümme korda rohkem salvestada niiskust kui mineraalvill. Näiteks puitkiudsoojustus mahukaaluga 50 kg/m³ salvestab ühte kuupmeetrisse kümme liitrit vett, siis mineraalvill olenevalt mahukaalust on võimeline ühte kuupi salvestama ainult pool kuni terve liitri.
Näiteks 20 cm paksune üks ruut puitkiudsoojustusega soojustatud puitkonstruktsioon suudab siduda kaks liitrit niiskust, kui mineraalvillaga konstruktsioon suudaks 0,1 liitrit. Siinjuures on mõlema materjali auruläbilaskvustegur µ väga hea ehk 1.
Kui konstruktsioon on viletsalt lahendatud ja niiskusvoog on suurem salvestamisvõimest, see märgub ja hakkab hallitama. Puidu väga hea niiskuse salvestusvõime tagab stabiilse õhuniiskuse siseruumides. Madala niiskuse salvestusvõimega konstruktsioon ei oma ressursse stabiilset õhuniiskuse tagamiseks.
Materjali salvestunud niiskus aitab ka põlengu korral kaitsta seina tule eest. Mittesüttivatel materjalidel on tehnilistes andmetes näidatud sulamistemperatuur, kuid süttiv puit talub palju kõrgemaid temperatuure kui mittesüttivate materjalide sulamistemperatuur. Puitmaja ja puitkonstruktsioon on kaks eri asja. Puitmaja on valmistatud puidust, soojustatud puiduga ja kvaliteetne. Võrrelge n-ö puit majade ja puitmajade erinevust ja hinna suhet, siis vaevalt on puitmaja kallis ja halb valik.
Töödeldud puit sisaldab ohtlikke mürke
Tänapäeva inimesed on hakanud kiire elutempo juures unustama tervisliku sisekliima vajalikkust nii töö kui ka eluruumides. Kinnisvara reklaamides on järjest rohkem viiteid nende eksklusiivsusele ja luksuslikkusele. See puudutab kinnis vara visuaalset poolt, millel ei ole seost sisekliimaga ega inimese tervisest hoolimisega.
Julgelt võib väita, et meie siseruumid on saastatumad suurlinna välisõhust, sest enamik müüdavatest ehitustoodetest ja eluruumidesse mõeldud toodetest ei vasta ehitusbioloogilistele standarditele. Seega ei ole need inimese tervisele kahjutud ja nii aitame kaasa ebatervisliku sisekliima loomisele. Ebatervisliku sisekliima taga järjed inimesele on peavalu, uimasus, gripi sümptomid, allergia, astma, vähi tekked ja teised vaevused.
Sisekliimat ei mõjuta ainult keemilised ühendid, vaid ka materjalide füüsikalised omadused. Naturaalse puidu füüsikalised omadused aitavad luua inimesele vajalikku head sisekliimat. Puit hoiab sisekliimat vabana staatilisest elektrist, stabiilse õhutemperatuuri ja õhu niiskusega.
TASUB TEADA
Puit juhib sooja üle 16 korra villast halvemini
- Soojustusmaterjali omadusi iseloomustavad soojapidavus, soojamahtuvus ja temperatuurijuhtimistegur.
- Soojamahtuvus iseloomustab stabiilse sisetemperatuuri ja sisevooderdise pinna temperatuuri hoidmist.
- Temperatuurijuhtivustegur näitab temperatuuri liikumise kiirust materjalis.
- Kui puidu temperatuurijuhtivustegur on 3 cm²/h ja puitkiudsoojustusel 13 cm²/h, siis mineraalvilladel on 46 cm²/h.
- Puitkiudsoojustus salvestab 1m³-sse 10 liitrit vett, mineraalvill olenevalt mahukaalust 1m³ 0,5–1 liitrit vett.
- Näiteks 20 cm paksune üks ruut puitkiudsoojustust suudab siduda 2 liitrit niiskust. Mineraalvill 0,1 liitrit.
- Mittesüttivatel materjalidel on tehnilistes andmetes näidatud sulamistemperatuur, kuid puit talub palju kõrgemaid temperatuure kui mittesüttivate materjalide
- 40–60% u on siseruumide optimaalseim õhuniiskus.
- 10 korda rohkem õhuniiskust suudab puitkiudsoojustus salvestada võrreldes kivivillaga.
Tervemaja OÜ
tervemaja@tervemaja.eeTähe 135A 50107 Tartu, Eesti
Tallinna esindus
tallinn@tervemaja.eeKadaka tee 2, Tallinn
+372 6002 550
+372 5193 8197
Tartu esindus
tervemaja@tervemaja.eeTähe 135A, Tartu
+372 7405 509
+372 5650 9709
Kasutame küpsiseid, et pakkuda teile parimat kogemust meie veebisaidil. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.