Õhu- ja tuulepidavuse ajas kestvad liimliited: EVS EN 17990, EVS 946 ja tootjagarantii tegelik tähendus

Juba täna (al. 16.06.2025) kehtib Euroopas ja Eestis standard EVS‑EN 17990:2025, mis annab ühtse meetodi liimliidete kestvuse hindamiseks õhupidavuskihtides.  Lisaks on koostamisel Eesti oma standard EVS 946 ( kehtiv al. 2026.a esimesest poolest), mis annab juhised piirdetarindite õhupidavuse tagamiseks nii uushoonetes kui renoveerimisel.

Need standardid ei ole olulised ainult ehitajale, vaid ka tellijatele, arhitektidele, projekteerijatele, inseneridele, arendajatele ja järelevalvele. Lisaks tõstatavad need teravalt küsimuse: mis vahe on tootjagarantiil ja standardipõhisel vananemiskindlusel?

1. Õhupidavus ja tuulepidavus – mis ja miks?
Õhupidavus – hoone ja piirdetarindite võime takistada õhu tahtmatut liikumist läbi piirete (liited, praod, läbiviigud).
Õhupidavus mõjutab otseselt:
* energiakulu (õhuleke= lisaküte / jahutus),
* niiskusrežiimi (soe niiske siseõhk liigub konstruktsiooni sisse ja kondenseerub),
* mugavust (tõmbetuul, külmad pinnad, müra).

Näiteks RKAS tehnilised nõuded nõuavad, et piirdetarindid tagaksid muu hulgas õhupidavuse, ning hoone piirete õhulekke määramine tuleb teha ventilaatoriga survestamise meetodil vastavalt standardile EVS‑EN ISO 9972.

Tuulepidavus – tuuletõkkekihi terviklikkus; tuul ei tohi pääseda soojustuseni ja sellest “läbi puhuda”. Vastasel juhul halveneb isolatsiooni tegelik soojapidavus märkimisväärselt.

Mõlemad – õhupidavus ja tuulepidavus – purunevad kõige sagedamini liidetes:
* aurutõkkekilede ülekatted,
* aurutõkke liited seina, lae ja põrandaga,
* akna- ja ukseümbrused,
* torude ja kaablite läbiviigud,
* tuuletõkkekanga/-plaadi ülekatted ja nurgad.

Nendes sõlmedes teevad töö ära ehitusteibid ja liimmassid ehk liimliited. Kui need ei pea ajas, järgnevad paratamatult tehnilised probleemid ja potentsiaalsed vaidlused. 

2. Mis on “ajas kestev liimliide”?
“Ajas kestev liimliide” tähendab, et:
1.     Liim ei väsi – liide peab vastu konstruktsioonide liikumisele, temperatuuri kõikumisele ja hoone kasutuse käigus muutuvatele niiskus- ja kliimatingimustele.

2.     Materjal ei vanane kriitiliselt – teip ei muutu rabedaks, liim ei kaota naket, plastifikaatorid ei “välju” nii, et pind muutub libedaks ja liide avaneb.

3.     Toimivus on tõendatud realistlike kliimatsüklitega – mitte ainult “algne nake”, vaid mõõdetud käitumine pärast kunstliku vananemist.

Varem oli liimide/teipide pikaajaline käitumine suures osas tootja lubadus ja kogemus. Saksamaa standard DIN 4108‑11 oli esimene, mis seadis miinimumnõuded liimliidete kestvusele õhupidavuskihtides, sh vananemiskatsed ja miinimumnakked. Nüüd on selle loogiline järeltulija üleeuroopaline EN 17990, mille Eesti rahvuslik versioon on EVS‑EN 17990:2025.  

3. EVS‑EN 17990 – liimliidete kestvuse standard
EVS‑EN 17990:2025 kirjeldab meetodeid, kuidas määrata liimliidete kestvust, kui need on paigaldatud liimaineid sisaldavate materjalidega (teibid, liimmassid) õhupidavuskihtides.

Olulisemad punktid:
* Standard käsitleb liimliiteid, mis on mõeldud õhupidava kihi loomiseks siseruumide kliimale vastavates tingimustes (aurutõkked, õhutõkked, akna- ja läbiviiguliited).
* Testid tehakse enne ja pärast vananemist:
 - liited teostatakse standardsete lahendusega,
 - neid hoitakse etteantud kliimatsüklites,
 - seejärel mõõdetakse nakke omadused (nt koorimistugevus).
*Vananemisperiood on vähemalt 120 päeva, seega standard ei sobi lühiajaliseks hindamiseks ega objektil “kiireks testimiseks” – tegemist on laborikatsega.
* Standard ei hõlma välisilma mõjusid (UV, vihm jms) – need tuleb katta muude testide ja tootja info kaudu.

Mõju praktikasse:
Kui tootja väidab, et tema teip/liimmass sobib õhupidava kihi loomiseks, on tal nüüd võimalus seda väidet toetada EVS‑EN 17990 järgi tehtud testiga – see on täiesti teine kategooria võrreldes palja turunduslubadusega. 

4. EVS 946 – Eesti rahvuslik juhis piirdetarindite õhupidavusele
EVS 946 (praegu prEVS staadiumis) on Eesti standard, mis annab arhitektidele, projekteerijatele ja ehitajatele juhised piirdetarindite õhupidavuse tagamise meetmete valikuks ja rakendamiseks:
* kehtib nii uute hoonete kui renoveerimise (rekonstrueerimine, restaureerimine, remont) kohta;
* eesmärk on vähendada suuremaid õhulekkeid renoveeritavates ja ehitatavates hoonetes;
* suunatud otseselt projekteerijatele ja ehitajatele.

Kui EVS 946 jõustub, tekib projekteerijal ja projektijuhil:
* raamistik, kuhu viidata õhupidavuse lahenduste kavandamisel;
* võimalus siduda konkreetse objekti lahendused rahvusliku standardi soovitustega ja hea tavaga. 

5. Mida need standardid tähendavad eri osapooltele?
Arhitekt ja projekteerija
Projekteerija roll on kirjeldada lahendused, mis vastavad:
* kehtivale õigusele,
* tellija lähteülesandele,
* tehnilistele nõuetele ja heale ehitustavale.

EVS on Eesti riiklik standardiorganisatsioon, mille kaudu võetakse üle Euroopa standardid ja koostatakse Eesti omi. Standardid on üldjuhul vabatahtlikud juhendmaterjalid, kuid neid kasutatakse ehituses väga sageli referentsiks “hea tava” määratlemisel.

Projekteerija saab:
* määrata projektis õhupidavuse joone ja tuulepidavuse kihi,
* siduda konkreetsed sõlmed (aknaümbrus, läbiviigud, ülekatted) EVS‑EN 17990 järgi testitud liimliidetega,
* võtta EVS 946-st (kui see jõustub) õhupidavuse põhimõtted ja tüüpsõlmed.

Ehitaja ja alltöövõtja
Ehitaja jaoks see tähendab, et:
* teibivalik ei saa enam olla ainult hinna ja saadavuse küsimus,
* kui lepingus/projektis on viidatud standarditele, tuleb reaalselt kasutada vastavatele standarditele vastavaid tooteid,
* dokumenteerimata “asendused” võivad hiljem osutuda lepingurikkumiseks.

Paljud avalikud tellijad (nt RKAS) nõuavad juba täna piirdetarinditelt kindlat õhupidavuse taset ja testimist, seega on loogiline, et ka liimliidete tasandil liigutakse standardipõhise lähenemise suunas.

Tellija, arendaja, järelevalve
Tellijale, arendajale ja omanikujärelevalvele annavad standardid:
* objektiivse kontrollkriteeriumi, kas kasutatud teipide/liimmasside liimliited on testitud EVS‑EN 17990 järgi;
* kindluse, et projekteerija ja ehitaja ei tegutse “ehituskeemia katsepolügoonina”, vaid tuginevad ühtlustatud meetoditele. 

6. Standardid, tootjagarantii ja varjatud puudused
6.1. Garantii vs varjatud puudus – mis vahe on?
Ehituslepingus lepivad pooled tavaliselt kokku garantiiaja ja puuduste kõrvaldamise korra.
Aga kui garantiiaeg on läbi, ei kao automaatselt kogu vastutus.

Varjatud puudused on vead, mida ostja/tellija ei saanud tavapärasel vastuvõtmisel märgata – need võivad ilmneda kuid või aastaid hiljem (nt niiskus, konstruktsiooni lagunemine, hallitus jne). Eesti õigusalased selgitused märgivad:
* varjatud puuduste eest vastutab müüja/arendaja igal juhul, ka siis, kui ta väidab, et ei teadnud veast,
* ostjal/tellijal on võimalik esitada nõudeid varjatud puuduste osas ka pärast garantiiaja lõppu, kui on selge, et lahendus ei vastanud lepingule või mõistlikule kvaliteeditasemele.

Kui liimliited ebaõnnestuvad 5–10 aasta jooksul, võib olla tegemist varjatud puudusega, mitte lihtsalt “garantii lõppenud” olukorraga.

6.2. Tootjagarantii ei asenda standardipõhist vananemiskindlust
Viimastel aastatel on ehitusturul tavapärane, et tootele lubatakse 10, 30, 50 või isegi 70 aasta tootjagarantii. See kõlab muljetavaldavalt, aga see ei ole võrreldav standardi alusel tõendatud vananemiskindlusega.

Oluline vahe:
1.     Tootjagarantii = kaubanduslik (kommerts)garantii
* Euroopa tasemel käsitletakse commercial guarantee of durability eraldi mõistena – see on tootja vabatahtlik lisalubadus, mis täieneb seadusest tulenevale õiguslikule garantiile.
* Selle sisu ja piirangud (millal kehtib, mis tingimustel, mis on välistused) määrab garantii andja ise oma tingimustes.

2.     Tootjagarantii ei kirjelda testimeetodit
* “50 aastat garantiid” ei ütle mitte midagi selle kohta:
 - kas ja kuidas liimliide on laboris testitud,
 - millised kliimatsüklid kasutati,
 - mis oli nakke muutus aja jooksul.
* Praktikas võib tootjagarantii olla pigem turunduslik argument, mille taga on rida välistusi (vale alus, vale paigaldus, vale kasutus jne). 

3.     EVS‑EN 17990 = sõltumatu standardipõhine test
* EVS‑EN 17990 määratleb täpselt, kuidas liimliiteid testitakse: teibid ja -massid, kontrollitud kliima, vähemalt 120 päeva vananemist, testid enne ja pärast vananemist.
* Tegemist ei ole tootja enda üksiku “sisekatsetusega”, vaid ühtse metoodikaga, mida saavad kasutada kõik tootjad ja laborid.

Järeldus:
 - Tootja poolt välja hõigatud 10 / 30 / 50 / 70 aastat ei ole iseenesest tõend vananemiskindluse kohta.
 - Vananemiskindlust saab tõendada standardipõhise testiga, s.t toote vastavusega EVS‑EN 17990 metoodikale.
Projektijuhina / tellijana küsi alati:
 “Palun näidake tootelehte ja kas selle teibi/liimmassi liimliited on testitud vastavalt EVS‑EN 17990-le?”
 - Garantiiaastad võivad olla boonus, aga ei tohi olla ainuke otsustuskriteerium, eriti kui mängus on õhupidavus ja varjatud puuduste risk.

6.3. Kuidas see kõik seostub varjatud puudustega?
Kujutame ette olukorda 7 aastat pärast hoone valmimist:
* aknaümbrustesse tekib hallitus, tuvastatakse külmasillad;
* uuringud näitavad, et õhupidavus liidetes on kadunud – teibid on lahti rullunud või liim on nakke kaotanud;
* selgub, et kasutatud teibid polnud testitud EVS‑EN 17990 järgi, vaid valik tehti “pika garantiiga” reklaami põhjal.

Sellises olukorras on tellijal/arendajal tugev alus väita, et:
* lahendus ei vastanud heale ehitustavale, arvestades, et turul on olemas standard, mis sätestab liimliidete kestvuse hindamise metoodika,
* kasutatud lahendus oli lepingutingimustele mittevastav (sh VÕS loogika kohaselt keskmisest kvaliteedist madalam), võrreldes standardipõhiste lahendustega,
* tegemist on varjatud puudusega, mis ilmnes alles aastate pärast.

Teisisõnu: standardite eiramine ja “garantiiaastate usku minek” võib hiljem vägagi kalliks maksma minna. 

7. Miks tark spetsialist järgib standardeid juba täna?
Tehniline põhjus
* EVS‑EN 17990 annab ühtse alusjoone liimliidete kestvusele.
* EVS 946 seob kokku õhupidavuse põhimõtted piirdetarindite projekteerimisel ja ehitamisel.
* Koos aitavad need vältida: 
 - õhulekkeid,
 - kondensatsiooni ja hallitust,
 - konstruktsioonide enneaegset lagunemist.

Juriidiline põhjus
* Vaidlustes vaadatakse, kas järgiti kehtivaid standardeid ja head tava.
* Kui projekteerija, ehitaja ja järelevalve saavad näidata, et:
 - lahendused lähtusid EVS 946 põhimõtetest (kui see jõustub),
 - liimliited valiti EVS‑EN 17990 järgi testitud toodete seast,
 - on neil oluliselt kindlam positsioon.

Majanduslik põhjus
* Standardite järgimine on riskijuhtimine:
 - vähem ümbertegemisi ja garantiitöid,
 - vähem varjatud puuduste vaidlusi,
 - parem maine turul.

Üks halb varjatud puuduse kaasus võib ära süüa mitme eduka objekti kasumi – standardipõhine lähenemine ja kriitiline suhtumine “garantiiaastatesse” aitab seda vältida. 

8. Praktiline kontrollnimekiri (projektijuhile)
Projekteerimisetapp
Kas projektis on:
 - selgelt määratud õhupidavuse kiht ja tuulepidavuse kiht?
 - sõlmedes ette nähtud konkreetsed liimliited, mitte umbmäärane “teip või mastiks”?
 - kirjas nõue: “Liimliidetes kasutatavad liimained peavad olema testitud vastavalt EVS‑EN 17990-le.”

Hange ja lepingud
* Kas tehnilistes tingimustes on viide:
 - EVS‑EN 17990 (liimliidete kestvus);
 - tulevikus ka EVS 946 põhimõtetele (piirdetarindite õhupidavus)?
* Kas pakkujatelt küsitakse:
 - tootelehti vastavuse kohta ja seda eetikeelsena?

Ehitus platsil
* Kas objektile jõuavad täpselt need tooted, mida projektis ja lepingus ette nähtud?
* Kas paigaldus toimub tootja juhiste järgi (krundid, alusmaterjalid, temperatuur jne)?
* Kas kriitilised sõlmed (aknaümbrus, läbiviigud, ülekatted) on dokumenteeritud fotodega?

Üleandmine
* Kas lõppdokumentatsioon sisaldab:
 - nimekirja kasutatud teipidest ja liimmassidest;
 - nende vastavust EVS‑EN 17990-le (eestikeelsed tootelehed ja paigaldusjuhendid, sertifikaadid jne.);
 - vajadusel BlowerDoor testi raportit (kui tellitud)?

Boonus:
Tootjagarantii (10/30/50/70 a) võib olla lisapluss – aga alati küsi enne:

“Kus on standardipõhine tõend, et liimliited on vananemiskindlad?”

Tervemaja OÜ tegevjuht Peeter Lossmann ja müügiinsener Jüri Juurikas