EN 13859-1 standard: Aluskatted katusekatete all – tehnilised nõuded ja tähtsus ehituspraktikas

1. Standardite lugemise olulisus

Standard EN 13859-1 on Euroopa standard, mis kehtib painduvatele aluskatetele, mida kasutatakse ehitustoodetena katuste kaitseks enne lõpliku katusekatte paigaldust ning ka tarindi pikaajaliseks kaitsmiseks niiskuse eest. Standard määrab kindlaks minimaalsed tehnilised omadused, mida sellised aluskatted peavad täitma ja testmeetodid, millega neid omadusi hinnatakse. Tundmata standardit väidetakse, et katuse aluskatte kaal peab olema vähemalt 150 g/m2. See on üks olulisemaid valeväiteid, mida seoses antud standardiga kasutatakse. 

Standardi/te lugemine, tundmine ja rakendamine on oluline kõigile ehitusprotsessis osalejatele:
- arhitektidele, kes valivad konstruktsioonide kihistusi;
- projekteerijatele ja inseneridele, kes vastutavad tarindite toimivuse eest;
- ehitajatele, kes paigaldavad materjale; 
- tellijatele ja omanikujärelevalvele, kes peavad tagama, et kasutatavad tooted vastavad tehnilistele nõuetele.

Me peame tunnistama, et standardile vastav aluskate ei ole lihtsalt üks odav “kile katuse all”, vaid oluline osa toimivast, kuivast ja kestlikust piirdetarindist.

2. Minimaalsed tehnilised nõuded katuste aluskatete standardis EN 13859-1.

2.1. Vananemiskindlus ja ilmastikukindlus

Standardis määratletakse miinimum nõuded ehitustoote vananemisele ja UV-kiirguse taluvusele. Standardi kohaselt tuleb testida ehitustoodete vastupidavust:
- 336 tundi UV-kiirgust (nn must standardtemperatuur (BST) 50₀⁺³ °C);
- +70 °C juures vanandamist.

Siinjuures tuleb veelkord teadvustada, et need on minimaalsed nõuded, et oleksid standardi nõuded täidetud ja see on üks tingimus kasutada CE-märgist. Kvaliteetsemate katuse aluskatete tootjad (nt pro clima® ja nende SOLITEX-seeria) testivad katuse aluskatteid +100 °C või +120 °C juures ja suurendatakse ka UV-kiirgustunde. Esialgu väiksena tunduv, aga väga oluline fakt näiteks tumedate ja veel eriti plekk-katuste või päiksepaneelide puhul. Katuse aluskate  peab säilitama oma veepidavuse ja tugevuse ka peale ajutist ilmastikule avatud olekut.

Tootjatel puudub antud toimivuse deklareerimise kohustus ja puudub andmete kuvamise kohustus, sest see kas vastab standardile või ei vasta. Näiteks pro clima® toodete puhul on need andmed deklareeritud toimivusena ja välja toodud temperatuurikindluse real pikaajaliste näitajatena.  Kvaliteetsete katuse aluskatete ilmastikukindlus algab alates 3 kuust ehk 12 nädalast. 

2.2. Külmpainduvus ehk painduvus madalal temperatuuril

Standard EN 1109 on Euroopa katsemeetodite standard, mis on standardi EN 13859-1 üks osadest. See käsitleb bituumenist katusekatete ja hüdroisolatsioonimaterjalide painduvust madalatel temperatuuridel. Standardi eesmärk on määrata temperatuur, mille juures katusekate või hüdroisolatsiooniriba kaotab elastsuse ja tekib pragunemine. Testi tulemusena fikseeritakse temperatuur, mille juures toode ei pragune, see näitab materjali külmpainduvust (ehk kasutuskõlblikkust külmades kliimatingimustes). See on eriti oluline põhjapoolsetes ja külmade talvedega piirkondades nagu Eesti, kus katused ja hüdroisolatsioonimaterjalid peavad säilitama omadused madalatel temperatuuridel. Kui eelmise punkti näitajate kohustus puudub, siis külmpainduvuse näitaja kuvamine on kohustuslik. Näiteks pro clima® toodete külmpainduvuse näitaja on -40 °C on deklareeritud toimivusena ja leiab ka temperatuurikindluse real pikaajaliste näitajatena. 

2.3. Veepidavus ja liidete veepidavus

Aluskate peab olema vettpidav ning taluma vee survet ilma läbilaskvuseta. Standardis määratletakse kolm veepidavusklassi:
- W1: ei lase vett läbi (kõrgeim tase katustele või seintele);
- W2: võib lasta teatud tingimustel vähest niiskust läbi (seintele);
- W3: madalaim klass.

Katuse funktsionaalsuse ja ohutuse tagamiseks tuleb kasutada klassi W1 tooteid.

Lisaks materjali enda omadustele tuleb standardi kohaselt testida ka katuse aluskatete liidete(ülekatete) veepidavust. See hõlmab kattelaiuseid, liiteid ja kinnituskohti. Vee imbumine liidetest võib viia varjatud niiskuskahjustusteni.

Veepidavuse klassi deklareeritud toimivus on kohustuslik, nii vanandamata(W1) kui ka vanandatuna(W1). Kahjuks ei ole deklareerimise kohustust liidete veepidavusele(W1). Siinkohal on jällegi hea võimalus tuua näiteks pro clima® tooted, sest deklareeritud toimivuste all on nii aluskatete veepidavuse klass kui ka liidete veepidavuse klass (koos ehitusteibiga TESCON VANA ja „connect“ liidetega) vastavalt standardile EN 13859-1.

2.4. Veeauru läbilaskvus (s_d-väärtus)

Eelmises punktis oli juttu veepidavusest, siis katuse aluskate peab võimaldama ka tarindi sisemusse tekkiva niiskuse veeauruna välja kuivada, vältimaks kondenseerumist. Seda omadust mõõdetakse veeauru difusiooniekvivalentse õhukihi paksuse ehk s_d-väärtusega:
- s_d < 0,1 m: difuusne (veeauru läbilaskev);
- s_d > 2 m: aurutõke.

Aluskatted peavad reeglina olema difuussed, et tagada tarindi kuivamine konstruktsioonist väljapoole. Kõik katuse aluskatted võivad olla otse villa peal, agapro clima tuuletõkked ja katuse aluskatted võivad olla ka plaatmaterjali peal. 

2.5. Mehaaniline tugevus

Aluskatted peavad taluma mehhaanilist koormust nii paigaldamise kui kasutuse ajal:
- tõmbetugevus (piki- ja ristisuunas);
- rebimistugevus (kinnituspunktidest);
- painduvuskindlus (vastupidavus kahjustustele).

Materjal peab säilitama mehaanilised omadused ka peale paigaldust, nt kui sellele astutakse või kui katus on ajutiselt ilmastikule avatud. 

2.6. Toodete dokumentatsioon

Tootjal peab olema koostatud:
- toimivusdeklaratsioon (DoP);
- tooteleht, mis sisaldab kogu vajaliku tehnilise info

Tarbijainfo all peetakse silmas tootja esitatud teavet, mis on mõeldud lõppkasutajale ehk ehitajale, järelevalvele või tellijale. See peaks hõlmama selget ja arusaadavat teavet selle kasutusvaldkondade ning võimalike piirangute kohta, samuti infot ladustamise, käsitlemise ja võimalike ohtude osas. Tarbijainfo peab olema loetav, kergesti kättesaadav ning kooskõlas standardis esitatud tehniliste näitajatega, et välistada väärkasutust ja tagada nõuetekohane toimimine praktikas. Täpsema info leiab standardist EN 13859 punkt. 7. Toote andmeleht.

See dokumentatsioon peab olema kättesaadav projekteerijale, järelevalvele ja tellijale ning olema esitatud eesti keeles vastavalt Eesti Vabariigi kehtivatele nõuetele. 

3. Ruutmeetri kaal ja tehnoloogiline varieeruvus

Standard EN 13859-1 ei sätesta minimaalset ruutmeetri kaalu (g/m²) nõuet katuste aluskatetele. Seetõttu on levinud väited, nagu oleks 150 g/m² minimaalne nõutav kaal tehniliselt eksitav ning ei baseeru nimetatud standardil.

Ruutmeetri kaal sõltub suurel määral:
- kasutatavast materjalitehnoloogiast (vastav märge peab olema tootelehel),
- kihilisusest (nt ühe- või kolme- või neljakihiline lahendus),
- kattematerjali tüübist (PP, PET, PE, bituumen jne),
- ja ka toote kavandatud funktsioonist (ajutine katusekate, tugevduskihiga, ilmastikukindlus, pikema aja jooksul kõrgemate ja madalamate temperatuuride taluvus jne).

Mitmed riiklikud standardid (nt DIN, ÖNORM, SIS jne.) võivad kehtestada miinimumnõuded või soovituslikud väärtused teatud tooteklassidele, kuid need ei ole osa Euroopa standardist EN 13859-1. Seetõttu on ruutmeetri kaal pigem tehnoloogiline parameeter, mitte kvaliteedinäitaja iseenesest. See tähendab, et isegi väiksema kaaluga tooted võivad täita kõiki standardis nõutud omadusi, kui nende ehitus ja koostis seda võimaldavad.

Tootja kohustus on esitada:
- toote kirjeldus (EN 13859 punkt. 7. Toote andmeleht),
- tootelehel kaalu info g/m²,
- ning selle vastavus teistele EN 13859-1 nõuetele (veepidavus, tugevus, s_d-väärtus, ilmastikukindlus, pikema aja jooksul kõrgemate ja madalamate temperatuuride taluvus).

Tellijal ja järelevalvel tuleb arvestada, et ainuüksi toote kaal ei näita toote vastavust, vaid seda tuleb hinnata koos kogu dokumentatsiooni ja testtulemustega. 

4. Keskkond ja jätkusuutlikkus

Kuigi standard EN 13859-1 hetkel ei sätesta kohustuslikke nõudeid ehitustoodete keskkonnamõjude ega jätkusuutlikkuse kohta, tuleb arvestada, et ehitustooted peavad vastama ka laiematele keskkonnaalastele ja regulatiivsetele ootustele. Eelkõige on oodatav, et tulevikus täienevad standardid ka:
- keskkonnadeklaratsioonide (EPD – Environmental Product Declaration) esitamise kohustusega;
- nõuetega tootmisprotsesside ja materjalide kliimamõju kohta;
- ning toote elutsükli hindamise (LCA – Life Cycle Assessment) kaasamisega tootevalikusse.

Seetõttu peavad projekteerijad, hankijad ja tellijad juba täna arvestama, et toodete valikul hinnatakse ka nende keskkonnamõju ja jätkusuutlikkust. Vastavad andmed peaksid olema juba täna esitatud tootja dokumentatsioonis. 

5. Võrdlus: EN 13859-1 ja EN 13984 standardid

Lisaks katuste aluskatetele reguleerib Euroopa standard EN 13984 aurutõkete omadusi. Kuigi mõlemad standardid käsitlevad painduvate hüdroisolatsioonimaterjalide kasutamist hoonekarbis on nende otstarve ja nõuded erinevad ning täiendavad teineteist. 

5.1 EN 13984: Aurutõkked

Standard EN 13984 kehtib aurutõketele ehk madala veeauru läbilaskvusega plastist või kummist tükkmaterjalidele, mida kasutatakse konstruktsioonide siseküljel, et piirata niiskuse liikumist siseruumidest tarindisse.

Peamised nõuded EN 13984 standardis:
- väga kõrge s_d-väärtus (üle 10 m, sageli üle 100 m);
- veepidavus  – peab tagama, et aurutõke ei lase läbi kondenseerunud niiskust;
- tõmbetugevus ja rebimistugevus;
- difusioonikindlus – madal veeauru läbilaskvus on selle toote põhieesmärk;
- paigaldusjuhendi olemasolu ja liidete õhupidavus. 

5.2 Võrdlus EN 13859-1 ja EN 13984 vahel

Need standardid ei konkureeri, vaid täiendavad teineteist. Üks reguleerib väliskihi difuusset kaitset, teine sisekihi veeaurutõkestust. Korralikus hoonekarbis on mõlemad kihid määrava tähtsusega. Kuigi standardid EN 13859-1 ja EN 13984 reguleerivad erinevaid kihte hoonekarbis, peab iga projekteerija ja ehitustööde teostaja enne tööde alustamist veenduma, et katusetarindi sisepinnal on tagatud piisav veeauru tõkestamine (läbi korrektse s_d-väärtusega aurutõkke) ning kogu tarind on õhupidav. Ebapiisav veeauru tõkestus või katkestustega õhupidavus võimaldab niiskusel difundeeruda või lekkida katusetarindi külmematesse kihtidesse, kus see võib kondenseeruda aluskihi sisepinnale. See tekitab pikaajalise niiskuskoormuse, mille tulemusel võivad tekkida varjatud kahjustused, näiteks materjali lagunemine, hallitus või konstruktiivne nõrgenemine. Sellised kahjustused ilmnevad tihti alles aastate pärast ja on vältimatud, kui hügroskoopilised ja niiskustehnilised aspektid on jäetud projekteerimisel või teostamisel tähelepanuta. 

6. Kokkuvõte

Standard EN 13859-1 on kriitilise tähtsusega dokument, mis võimaldab hinnata ja võrrelda katuste aluskattesüsteeme ja nende sobivust erinevatesse konstruktsioonidesse. Selle standardi järgimine vähendab riski vigu teha, tagab pikaajalise kestvuse ning annab tellijale ja kasutajale usalduse, et lahendus toimib ka tegelikes ilmastikuoludes.

Standardi täitmine ei ole väljakutse, vaid eeldus professionaalsele, vastutustundlikule ja kestlikule ehitamisele.

Standard EN 13859-1 on usaldusväärse ja kestliku katuse ehitamise aluseks. Selle nõuete järgimine aitab vältida levinud eksiarusaamu, tagab toodete kvaliteedi ja dokumenteeritud toimivuse ning loob kindluse, et katusetarind püsib kuiv, vastupidav ja ohutu ka aastate pärast.